index.xml

<?xml version="1.0" encoding="utf-8" standalone="yes" ?>
<rss version="2.0" xmlns:atom="http://www.w3.org/2005/Atom">
  <channel>
    <title>Piraadipartei</title>
    <link>/</link>
      <atom:link href="/index.xml" rel="self" type="application/rss+xml" />
    <description>Piraadipartei</description>
    <generator>Source Themes Academic (https://sourcethemes.com/academic/)</generator><language>et</language><copyright>Lehe sisu on avaldatud [Creative Commonsi avaliku omandi litsentsi](https://creativecommons.org/publicdomain/zero/1.0/) alusel</copyright><lastBuildDate>Mon, 18 Nov 2019 00:00:00 +0000</lastBuildDate>
    <image>
      <url>/img/icon-192.png</url>
      <title>Piraadipartei</title>
      <link>/</link>
    </image>
    
    <item>
      <title>MTÜ Piraadipartei põhikiri</title>
      <link>/docs/p6hikiri/</link>
      <pubDate>Sat, 15 Jun 2013 00:00:00 +0100</pubDate>
      <guid>/docs/p6hikiri/</guid>
      <description>&lt;h2 id=&#34;1-üldsätted&#34;&gt;1. Üldsätted&lt;/h2&gt;
&lt;p&gt;1.1. Mittetulundusühingu nimeks on &amp;ldquo;Piraadipartei&amp;rdquo; (edaspidi &amp;ldquo;Ühing&amp;rdquo;).&lt;/p&gt;
&lt;p&gt;1.2. Ühingu juhatuse asukohaks on Tartu, Eesti Vabariik.&lt;/p&gt;
&lt;p&gt;1.3. Ühing on vabatahtlikkuse alusel ühinenud isikute iseseisev, kasumit mitte taotlev organisatsioon, mis tegutseb avalikes huvides, demokraatia, isemajandamise ja isefinantseerimise põhimõttel.&lt;/p&gt;
&lt;p&gt;1.4. Ühingu eesmärgiks on erakonna asutamine Eesti Vabariigis vastavalt Eesti Vabariigi seadustele.&lt;/p&gt;
&lt;p&gt;1.5. Ühing reorganiseerub erakonnaks niipea, kui Ühingul on vähemalt 1000 liiget ja Ühingu üldkoosolek otsustab reorganiseerumise läbi viia ning Ühing on loonud erakonna otsedemokraatlikuks toimimiseks vajaliku keskkonna. Seejuures valib üldkogu erakonnale nime ning kinnitab põhikirja ja programmi. Ühingu liikmed, kes võivad Eesti seaduste järgi olla erakonna liikmed ning kes ei ole samas mõne muu erakonna liikmed, on seejärel automaatselt uue erakonna liikmed. Ühingu ülejäänud liikmed on seejärel automaatselt erakonna toetajaliikmed, st nad ei ole erakonna liikmed Eesti erakonnaseaduse mõttes.&lt;/p&gt;
&lt;p&gt;1.6. Ühing võib omada varalisi ja mittevaralisi õigusi ning kanda kohustusi ja tal on iseseisev bilanss.&lt;/p&gt;
&lt;p&gt;1.7. Oma tegevuses juhindub Ühing Eesti Vabariigi seadusandlusest ja käesolevast põhikirjast.&lt;/p&gt;
&lt;p&gt;1.8. Mittetulundusühing on asutatud 2009. aastal.&lt;/p&gt;
&lt;h2 id=&#34;2-liikmelisus&#34;&gt;2. Liikmelisus&lt;/h2&gt;
&lt;p&gt;2.1. Ühingu asutajaliikmeteks on asutamislepingu sõlminud isikud, kes võtsid vastu käesoleva põhikirja.&lt;/p&gt;
&lt;p&gt;2.2. Peale asutajaliikmete võib Ühingu liikmeteks olla iga füüsiline isik, kes vastab käesoleva põhikirja nõuetele.&lt;/p&gt;
&lt;p&gt;2.3. Ühingu liikmeks vastuvõtmist võib taotleda iga füüsiline isik, kes soovib arendada Ühingu eesmärkidega kooskõlas olevat tegevust ning esitab Ühingu juhatusele juhatuse poolt kinnitatud vormis avalduse, milles kohustub täitma Ühingu põhikirja.&lt;/p&gt;
&lt;p&gt;2.4. Ühingu liikmeks vastuvõtmise ja väljaarvamise otsustab Ühingu juhatus või põhikirja punktis 2.8. toodud juhul üldkoosolek.&lt;/p&gt;
&lt;p&gt;2.5. Ühingu sisseastumis- ja liikmemaksu suuruse kinnitab üldkoosolek.&lt;/p&gt;
&lt;p&gt;2.6. Ühingust väljaastumiseks esitab liige juhatusele kirjaliku avalduse. Ühingu juhatus kustutab hiljemalt pärast ühe kuu möödumist avalduse esitamisest Ühingust väljaastunu Ühingu liikmete nimekirjast.&lt;/p&gt;
&lt;p&gt;2.7. Ühingu liikme võib Ühingust välja arvata juhatuse otsusega, kui ta:&lt;/p&gt;
&lt;p&gt;2.7.1. ei tasu kindlaksmääratud ajaks ettenähtud liikmemaksu või sisseastumismaksu;&lt;/p&gt;
&lt;p&gt;2.7.2. on esitanud Ühingusse vastuvõtmisel teadlikult ebaõigeid andmeid, mille tõttu tema vastuvõtmine Ühingu liikmeks ei olnud õiguspärane;&lt;/p&gt;
&lt;p&gt;2.7.3. korduvalt rikub Ühingu põhikirja või kahjustab Ühingu tegevust olulisel määral, mille otsustab Ühingu juhatus;&lt;/p&gt;
&lt;p&gt;2.8. Ühingu liikme väljaarvamise otsustab Ühingu juhatus oma koosolekul, teatades selle küsimuse arutelust väljaarvatavale liikmele kirjalikult vähemalt 2 nädalat enne koosoleku toimumist ja tal on õigus osaleda sõnaõigusega oma väljaarvamise küsimuse arutamisel juhatuses. Liikme väljaarvamise otsus on langetatud, kui selle poolt on vähemalt pooled juhatuse liikmetest.&lt;/p&gt;
&lt;p&gt;2.9. Ühingu juhatuse poolt väljaarvatud liikmel on õigus nõuda väljaarvamise küsimuse otsustamist väljaarvamisele järgneval Ühingu üldkoosolekul.&lt;/p&gt;
&lt;p&gt;2.10. Isikul, kelle liikmelisus Ühingus on lõppenud, ei ole õigus Ühingu varale.&lt;/p&gt;
&lt;h2 id=&#34;3-liikmete-õigused-ja-kohustused&#34;&gt;3. Liikmete õigused ja kohustused&lt;/h2&gt;
&lt;p&gt;3.1. Ühingu liikme õigused ja kohustused sätestatakse seaduses ja käesoleva põhikirjaga.&lt;/p&gt;
&lt;p&gt;3.2. Ühingu liikmetel on õigus:&lt;/p&gt;
&lt;p&gt;3.2.1. osaleda hääleõigusega Ühingu üldkoosolekul ja Ühingu e-keskkonnas;&lt;/p&gt;
&lt;p&gt;3.2.1.1. Ühingu e-keskkonnas toimuvad hääletused on avalikud;&lt;/p&gt;
&lt;p&gt;3.2.2. olla valitud Ühingu juhatuse ja muude organite liikmeks;&lt;/p&gt;
&lt;p&gt;3.2.3. saada juhtorganitelt igakülgset teavet Ühingu tegevuse kohta;&lt;/p&gt;
&lt;p&gt;3.2.4. astuda Ühingust välja;&lt;/p&gt;
&lt;p&gt;3.2.5. kasutada muid põhikirjas ettenähtud õigusi.&lt;/p&gt;
&lt;p&gt;3.3. Ühingu liige on kohustatud:&lt;/p&gt;
&lt;p&gt;3.3.1. järgima Ühingu tegevuses osalemisel põhikirja ja Ühingu organite otsuseid;&lt;/p&gt;
&lt;p&gt;3.3.2. õigeaegselt tasuma makseid Ühingu juhtorganite poolt näidatud suuruses ja tähtajal;&lt;/p&gt;
&lt;p&gt;3.3.3. teatama Ühingu juhatusele Ühingu liikmete arvestuse pidamiseks oma elukoha ja aadressi ning isikukoodi ning teatama uued andmed hiljemalt 3 kuu jooksul pärast nende muutumist;&lt;/p&gt;
&lt;p&gt;3.3.4. tasuma Ühingu liikmemaksu jooksva aasta eest ka siis, kui ta liikmelisus lõpeb aasta kestel.&lt;/p&gt;
&lt;h2 id=&#34;4-üldkoosolek&#34;&gt;4. Üldkoosolek&lt;/h2&gt;
&lt;p&gt;4.1. Ühingu kõrgeimaks organiks on Ühingu üldkoosolek, millel iga Ühingu liikmel on üks hääl.&lt;/p&gt;
&lt;p&gt;4.2. Ühingu üldkoosoleku pädevusse kuulub:&lt;/p&gt;
&lt;p&gt;4.2.1. põhikirja muutmine;&lt;/p&gt;
&lt;p&gt;4.2.2. eesmärgi muutmine;&lt;/p&gt;
&lt;p&gt;4.2.3. nime muutmine;&lt;/p&gt;
&lt;p&gt;4.2.4. juhatuse liikmete määramine;&lt;/p&gt;
&lt;p&gt;4.2.5. juhatuse või muu organi liikmega tehingu tegemise või tema vastu nõude esitamise otsustamine ja selles tehingus või nõudes Ühingu esindaja määramine;&lt;/p&gt;
&lt;p&gt;4.2.6. Ühingule kuuluvate kinnisasjade ja registrisse kantavate vallasasjade võõrandamise ja asjaõigustega koormamise otsustamine ja tingimuste määramine nimetatud tehinguteks;&lt;/p&gt;
&lt;p&gt;4.2.7. muude küsimuste otsustamine, mida ei ole seaduse või põhikirjaga antud teiste organite pädevusse;&lt;/p&gt;
&lt;p&gt;4.3. Ühingu üldkoosoleku kutsub kokku juhatus:&lt;/p&gt;
&lt;p&gt;4.3.1. aastaaruande kinnitamiseks;&lt;/p&gt;
&lt;p&gt;4.3.2. juhul, kui seda nõuab kirjalikult ja põhjust ära näidates vähemalt 1/10 Ühingu liikmetest;&lt;/p&gt;
&lt;p&gt;4.3.3. hiljemal 3 kuu jooksul peale seda, kui Ühingu liikmete arv ületab 1000 liikme piiri;&lt;/p&gt;
&lt;p&gt;4.3.4. muudel juhtudel, kui Ühingu huvid seda nõuavad.&lt;/p&gt;
&lt;p&gt;4.4. Üldkoosoleku kokkukutsumiseks avaldab Ühingu juhatus vähemalt 7 päeva enne üldkoosoleku toimumist Ühingu liikmetele teate, näidates ära üldkoosoleku toimumise aja, koha ja päevakorra või saadab igale Ühingu liikmele 2 nädalat enne üldkoosoleku toimumist samasisulise kirjaliku teate.&lt;/p&gt;
&lt;p&gt;4.4.1. Üldkoosoleku võib läbi viia elektrooniliselt.&lt;/p&gt;
&lt;p&gt;4.5. Üldkoosolek on otsustusvõimeline, kui sellel osaleb või on esindatud üle kümne protsendi Ühingu liikmetest.&lt;/p&gt;
&lt;p&gt;4.6. Üldkoosoleku otsus on vastu võetud, kui selle poolt on üle poole koosolekul osalenud Ühingu liikmetest või nende esindajatest ja Ühingu põhikiri või seadus ei näe ette suurema häälteenamuse nõuet.&lt;/p&gt;
&lt;p&gt;4.7. Ühingu põhikirja ja/või eesmärgi ja/või nime muutmiseks on vajalik vähemalt 2/3 üldkoosolekul osalejate nõusolek.&lt;/p&gt;
&lt;h2 id=&#34;5-juhatus&#34;&gt;5. Juhatus&lt;/h2&gt;
&lt;p&gt;5.1. Ühingu tegevust juhib ja seda esindab juhatus, milles on vähemalt 2 liiget.&lt;/p&gt;
&lt;p&gt;5.2. Juhatuse liikmed määrab üldkoosolek ametisse 1 aastaks. Üldkoosolek võib juhatuse igal hetkel tagasi kutsuda.&lt;/p&gt;
&lt;p&gt;5.2.1. Juhatus on kohustatud viima ellu Ühingu e-keskkonnas vastu võetud otsuse või kutsuma selle arutamiseks kokku Ühingu üldkoosoleku.&lt;/p&gt;
&lt;p&gt;5.3. Juhatus esindab Ühingut kõigis õigustoimingutes.&lt;/p&gt;
&lt;p&gt;5.4. Ühingu nimel teostatavate tehingute, mille suurus ületab 100 000 krooni, sooritamiseks peab juhatus saama eelneva nõusoleku üldkoosolekult.&lt;/p&gt;
&lt;p&gt;5.5. Juhatuse otsuse langetamiseks on vajalik juhatuse liikmete poolthäälteenamus.&lt;/p&gt;
&lt;p&gt;5.6. Juhatus korraldab Ühingu raamatupidamise vastavalt raamatupidamise seadusele ja on aruandekohustuslik üldkoosoleku või volinike koosoleku ees vastavalt seadusele.&lt;/p&gt;
&lt;h2 id=&#34;6-majandustegevus&#34;&gt;6. Majandustegevus&lt;/h2&gt;
&lt;p&gt;6.1. Ühingu majandusaasta on 1. jaanuarist 31. detsembrini. Majandusliku tegevuse aruanne möödunud aasta kohta tuleb teha liikmetele tutvumiseks kättesaadavaks hiljemalt kaks nädalat enne Ühingu korralist koosolekut.&lt;/p&gt;
&lt;p&gt;6.2. Ühing võib vastavalt seadusele anda välja stipendiume ja tegeleda majandus- ning koolitustegevusega.&lt;/p&gt;
&lt;p&gt;6.3. Ühingu vara tekib liikmete liikmemaksudest ja muudest maksetest, Ühingu vara kasutamisest ja tegevusest saadavast tulust, riigi ja kohaliku omavalitsuse majandusabist, annetustest ning muudest laekumistest.&lt;/p&gt;
&lt;h2 id=&#34;7-ühinemine-jagunemine-likvideerimine&#34;&gt;7. Ühinemine. Jagunemine. Likvideerimine.&lt;/h2&gt;
&lt;p&gt;7.1. Ühingu ühinemine, jagunemine ja likvideerimine toimuvad seaduses sätestatud korras.&lt;/p&gt;
&lt;p&gt;7.2. Ühingu likvideerijateks on juhatuse liikmed või üldkoosoleku poolt määratud isikud.&lt;/p&gt;
&lt;p&gt;7.3. Ühingu likvideerimisel jaotatakse allesjäänud vara võrdsetes osades ühingu liikmete vahel.&lt;/p&gt;
&lt;p&gt;&lt;em&gt;Põhikiri on viimati uuendatud Ühingu liikmete üldkoosolekul 15. juunil 2013.&lt;/em&gt;&lt;/p&gt;
</description>
    </item>
    
    <item>
      <title>Piraadipartei põhimõtted</title>
      <link>/docs/p6him6tted/</link>
      <pubDate>Sat, 15 Jun 2013 17:52:00 +0000</pubDate>
      <guid>/docs/p6him6tted/</guid>
      <description>&lt;h2 id=&#34;1-isikuvabaduse-ja-privaatsuse-kaitsmine&#34;&gt;1. Isikuvabaduse ja privaatsuse kaitsmine&lt;/h2&gt;
&lt;p&gt;Iga inimene on sündinud vabana ning teda ei tohiks käsitleda kui potentsiaalset kurjategijat jälgides ja salvestades iga tema sammu.&lt;/p&gt;
&lt;p&gt;Piraadipartei seisukohad on:&lt;/p&gt;
&lt;ul&gt;
&lt;li&gt;igasugune sõnavabaduse piiramine on lubamatu;&lt;/li&gt;
&lt;li&gt;iga inimese õigust privaatsusele tuleb au sees hoida.&lt;/li&gt;
&lt;/ul&gt;
&lt;h2 id=&#34;2-autoriõiguse-seaduse-kaasajastamine&#34;&gt;2. Autoriõiguse seaduse kaasajastamine&lt;/h2&gt;
&lt;p&gt;Praegune autoriõiguse seadus on minevikurelikt, mis ei arvesta tänapäeva digitaalmeedia võimalustega. Samuti pärsib see kultuuri ja kunsti vaba levikut ning loob eelduse kontrolliühiskonna tekkeks. Digitaalteoste leviku piiramiseks ja seaduserikkujate karistamiseks tuleks kogu internetiliiklus täieliku jälgimise alla võtta, mis on aga isikuvabaduse seisukohalt täiesti lubamatu.&lt;/p&gt;
&lt;p&gt;Piraadipartei seisukohad on:&lt;/p&gt;
&lt;ul&gt;
&lt;li&gt;autoriõiguse kehtivuse tähtaega tuleb kindlasti lühendada (hetkel kehtib autoriõigus kogu autori eluaja ja 70 aastat pärast tema surma);&lt;/li&gt;
&lt;li&gt;digitaalteoste jagamine mittekasusaamise eesmärgil tuleb dekriminaliseerida;&lt;/li&gt;
&lt;li&gt;kasutuslepingud ja tehnoloogiad, mille eesmärk on piirata tarbijate seadusest tulenevaid teoste kasutamisõigusi (nt varukoopia tegemine isiklikuks otstarbeks ja arvutiprogrammide pöördprojekteerimine) tuleks kaotada.&lt;/li&gt;
&lt;/ul&gt;
&lt;h2 id=&#34;3-patendisüsteemi-reformimine&#34;&gt;3. Patendisüsteemi reformimine&lt;/h2&gt;
&lt;p&gt;Patendisüsteemi algseks eesmärgiks oli teadmiste ning uute tehnoloogiate leviku soodustamine, kuid nüüdseks töötab see kahjuks endale vastu.&lt;/p&gt;
&lt;p&gt;Piraadipartei arvates vajab praegune patendisüsteem reformimist.&lt;/p&gt;
&lt;h2 id=&#34;4-riigivalitsemise-läbipaistvamaks-muutmine&#34;&gt;4. Riigivalitsemise läbipaistvamaks muutmine&lt;/h2&gt;
&lt;p&gt;Kõik riigivalitsemisega seotud andmed ja dokumendid, mis ei sisalda riigisaladust, peavad olema kõigile soovijatele hõlpsasti kättesaadavad.&lt;/p&gt;
&lt;p&gt;&lt;em&gt;Need põhimõtted koostas vastloodud MTÜ Piraadipartei juhatus juulis 2009&lt;/em&gt;&lt;/p&gt;
</description>
    </item>
    
    <item>
      <title>Piraadikoodeks</title>
      <link>/docs/piraadikoodeks/</link>
      <pubDate>Fri, 23 Mar 2012 17:52:00 +0000</pubDate>
      <guid>/docs/piraadikoodeks/</guid>
      <description>&lt;h2 id=&#34;i-piraadid-on-vabad&#34;&gt;I Piraadid on vabad&lt;/h2&gt;
&lt;p&gt;Piraadid on vabadusejanused, sõltumatud, iseseisvad ega kiida heaks pimedat kuulekust. Nad seisavad informatsioonilise enesemääramise ja arvamuse vaba avaldamise eest. Piraadid kannavad vabadusega kaasnevat vastutust.&lt;/p&gt;
&lt;h2 id=&#34;ii-piraadid-austavad-privaatsust&#34;&gt;II Piraadid austavad privaatsust&lt;/h2&gt;
&lt;p&gt;Piraadid kaitsevad privaatsust. Nad võitlevad riigi ja ettevõtete kasvava jälgimismaania vastu, sest see piirab üksikisiku vaba arengut. Vaba ja demokraatlik ühiskond pole võimalik ilma privaatse ja jälgimisest vaba ruumita.&lt;/p&gt;
&lt;h2 id=&#34;iii-piraadid-on-kriitilised&#34;&gt;III Piraadid on kriitilised&lt;/h2&gt;
&lt;p&gt;Piraadid on loovad, uudishimulikud ja neid ei rahulda status quo. Nad esitavad väljakutseid süsteemidele, otsivad neis nõrku kohti ja leiavad viise parandamiseks. Piraadid õpivad oma vigadest.&lt;/p&gt;
&lt;h2 id=&#34;iv-piraadid-on-õilsad&#34;&gt;IV Piraadid on õilsad&lt;/h2&gt;
&lt;p&gt;Nad peavad oma sõna. Ühiste eesmärkide saavutamisel on oluline solidaarsus. Piraadid astuvad vastu ühiskonna &amp;ldquo;pigistame-silma-kinni&amp;rdquo;-mentaliteedile ja tegutsevad, kui on vaja üles näidata moraalset vaprust.&lt;/p&gt;
&lt;h2 id=&#34;v-piraadid-austavad-elu&#34;&gt;V Piraadid austavad elu&lt;/h2&gt;
&lt;p&gt;Piraadid on rahumeelsed. Seetõttu laidavad nad maha surmanuhtluse ja meid ümbritseva keskkonna hävitamise. Piraadid seisavad looduse ja selle varade jätkusuutliku kasutamise eest. Nad ei nõustu patentidega elule.&lt;/p&gt;
&lt;h2 id=&#34;vi-piraadid-janunevad-teadmisi&#34;&gt;VI Piraadid janunevad teadmisi&lt;/h2&gt;
&lt;p&gt;Ligipääs informatsioonile, haridusele, teadmistele ja teadusuuringute tulemustele peab olema piiramatu. Piraadid toetavad vabakultuuri ja vabatarkvara.&lt;/p&gt;
&lt;h2 id=&#34;vii-piraadid-on-sotsiaalsed&#34;&gt;VII Piraadid on sotsiaalsed&lt;/h2&gt;
&lt;p&gt;Piraadid austavad inimväärikust. Nad seostavad ennast ühiskonnaga, mis on ühendatud solidaarselt ja milles tugevad kaitsevad nõrku. Piraadid seisavad objektiivsust austava ja õiglust ellu viiva poliitilise kultuuri eest.&lt;/p&gt;
&lt;h2 id=&#34;viii-piraadid-on-rahvusvahelised&#34;&gt;VIII Piraadid on rahvusvahelised&lt;/h2&gt;
&lt;p&gt;Piraadid on osa üleilmsest liikumisest. Nad kasutavad ära võimalused, mida pakub neile Internet, ja suudavad seetõttu mõtelda ja tegutseda ilma piirideta.&lt;/p&gt;
&lt;p&gt;&lt;em&gt;Originaal: &lt;a href=&#34;https://web.archive.org/web/20170228071426/https://pirates-without-borders.org/pirate-codex/&#34;&gt;Pirate&amp;rsquo;s Codex&lt;/a&gt; (kinnitatud Piirideta Piraatide üldkoosolekul 26. veebruaril 2011)&lt;/em&gt;&lt;/p&gt;
</description>
    </item>
    
    <item>
      <title>Põhiväärtused</title>
      <link>/docs/p6hiv33rtused/</link>
      <pubDate>Sat, 15 Jun 2013 17:52:00 +0000</pubDate>
      <guid>/docs/p6hiv33rtused/</guid>
      <description>&lt;p&gt;Mitte, et igal ühingul või asutusel peaks tingimata olema mingid nõretavad väärtused, mida valimisbrošüürides õnnelike ja toredate inimeste piltide juures presenteerida. Ent väärtuste sõnastamisel on siiski mõte. Need aitavad organisatsiooni liikmetel enda mõtteid fookusse seada, kui on vaja võtta seisukohti küsimustes, milles veel selget seisukohta pole. Eesti Piraadipartei alusväärtused on kujunenud välja nelja tegutsemisaasta jooksul ning väljendavad üldisi põhimõtteid, mis on aluseks suurele osale piraatide poliitilistest seisukohtadest.&lt;/p&gt;
&lt;h2 id=&#34;kopimi&#34;&gt;Kopimi&lt;/h2&gt;
&lt;p&gt;Kopimi on infovabastusliikumise kreedo alates entsüklopedistide tegutsemise ajast 18. sajandi. Trükipress tegi võimalikuks massiivse kopimise ning haritlastest ja vabamõtlejatest valgustajad nägid, et seda on võimalik ära kasutada ühiskonna teadlikkuse taseme kiireks tõstmiseks. Tänapäeval toimub samasugune liikumine Internetis, kus teadlased, häkkerid ja loovisikud soovivad tuua kultuuri ning teadmised kõigi kasutajateni. Kuna vaidlused infovabaduse ja selle piiride kohta lähevad sageli ususõdadeks, siis on infovabastajad võtnud selge positsiooni, et nemad pooldavad reservatsioonideta kopimit: info tahab olla vaba ja info liikumisele ei tohi seada piiranguid. Kopimi pole niivõrd poliitiline kreedo kui just isiklik. Seetõttu avaldavad paljud aktivistid oma tekste jm materjale kopimi litsentsi all, mille sõnum on lihtne: copy me! Ehk see sisu pole mitte kinni hoidmiseks ja otsas istumiseks, vaid selleks, et see leviks vabalt kõigi soovijateni. Seda mitte ainult ei või kopida, vaid selle kopimine mistahes viisil — osaliselt, tervikuna, parodeerides, suuliselt, digitaalselt jne jne — on täiel määral tervitatav.&lt;/p&gt;
&lt;p&gt;Ses mõttes on kopimi ka inimväärikuse küsimus. Info edastamine on arengu aluseks. Kui ühiskond tsenseerib, surub alla, jälgib, koputab hingele jne, siis on kultuuriline loovus alla surutud. Õigus kultuuri ja teadmisi vabalt kasutada, õigus teha end huvitaval teemal uurimustööd, avalikustada selle tulemusi ja ennast niimoodi arendada on meie isikliku terviklikkuse küsimus. Selle õiguse piiramine rahvusvaheliste suurkorporatsioonide poolt tallab jalge alla kõige elementaarsema inimväärikuse.&lt;/p&gt;
&lt;p&gt;Võib väita, et kogu kultuur põhineb kopimisel, sest ükski loovisik sünni ilma eelkäijateta. Võib väita, et kogu ühiskond põhineb kopimisel, sest ükski inimene ei kasva selle liikmeks ilma oma vanemaid, sõpru ja iidoleid jäljendamata. Kopimine on ka kõige loomulikum viis väljendada oma kiindumust, kui eneselegi märkamatult hakatakse jäljendama oma armastatut. Võib väita, et kogu elu, loodus ja universum põhinevad kopimil, sest selle korrapära põhineb sarnasuste kordamisel ehk sisuliselt kopimisel. Seetõttu on naljaninad registreerinud kopimi isegi religioonina ning on võimalik astuda kopimistliku kiriku liikmeks ja koguni end kopimistlikult laulatada.&lt;/p&gt;
&lt;p&gt;Enamik aktiviste mõistagi sellise äärmuseni ei lähe. Nende jaoks väljendab kopimi eelkõige hoolivuse ja abivalmiduse põhimõtet infoühiskonna võtmes. Sharing is caring!&lt;/p&gt;
&lt;h2 id=&#34;avatus&#34;&gt;Avatus&lt;/h2&gt;
&lt;p&gt;Olid ajad, mil ühiskonnaelus kaasarääkimiseks pidi olema aadliseisusest. Või tiksuma teatud elitaarses seltskonnas ning saavutama sealse heakskiidu. Need ajad on piraatide jaoks möödas. Pühendunud häkker võib ka ilma kohustuslikku haridusteed läbimata jõuda omal alal tippu. Ja häkkereid leidub tänapäeval igas valdkonnas alates IT-st kuni kokanduseni, rääkimata ärist ja tuumafüüsikast. Piraadid ei tunnista eliiti poliitikas ning leiavad, et on vaja eemaldada need kunstlikud piirangud poliitilises süsteemis, mis takistavad huvitatud kodanikel häkkida meie ühiskondlikku tegelikkust paremaks, kui on selle olevik. Idee poliitilise süsteemi avamisest tekitab kabuhirmu vana kooli poliitikutes. Nad isegi ei saa aru, et suur hulk rahvast on tegelikult neist väga paljudes asjades targemad ja et nad on oma aja ära elanud.&lt;/p&gt;
&lt;p&gt;Avatusega käib paaris läbipaistvus. Kui poliitikud ise ei taga protsesside läbipaistvust, siis tulevad mängu lekitajad ja vilepuhujad. Ajakirjandusvabaduse ja allikakaitse tagamine on piraatide jaoks äärmiselt oluline. Infovoogude avatus on ka laiemalt osalusdemokraatia üks peamisi tingimusi, sest pole võimalik reaalselt osaleda poliitilistes protsessides, kui sul pole laual sama infot, mis on otsustajatel. See on põhimõte, mille poliitikud sageli unustavad. Võimalik, et nad teevad seda tahtlikult.&lt;/p&gt;
&lt;p&gt;Avatus ei puuduta aga mitte ainult poliitikat, vaid tervet ühiskonda. Piraadid on kogu avatud-perekonna nähtuste entusiastlikud pooldajad: avatud lähtekood, avatud teadmus, avatud ligipääs, avatud andmed, avatud valitsemine, avatud ühiskond, avatud disain, avatud haridus, avatud riistvara jpm. Avatus on tänapäeva võrgustunud sootsiumi toimimise üks põhiline tingimus. Ükski ühiskonna funktsioon ei tohi olla suletud ühelegi selle liikmele. Põhiõigused peavad kehtima kõigile ühtemoodi, seda nii Internetis kui väljaspool seda. Kuid tuleb arvestada, et Internet on oma tehnilise ülesehituse poolest avatud, sellel pole piire. Seega ei ole võimalik tuua siia üle kõiki piiranguid, millega ollakse harjunud füüsilises keskkonnas. Sellega tuleb harjuda.&lt;/p&gt;
&lt;p&gt;Isiklikus plaanis on avatud meel see, mis aitab meil tutvuda uute vaatepunktidega, mõista teisi inimesi ja olla orienteeritud koostööle.&lt;/p&gt;
&lt;h2 id=&#34;hajutatus&#34;&gt;Hajutatus&lt;/h2&gt;
&lt;p&gt;Milleks meile hajutatus? Napster, Kazaa, Skype, Bittorrent, The Pirate Bay, Bitcoin&amp;hellip; Internet on tsentraliseerimata süsteem ja selle rakendused kasutavad seda süüdimatult ära. See on mudel organiseerumisele, mis pole haavatav lihtlabase diversiooni või korruptsiooni poolt. Hajutatus on põhimõte, mis hoiab alal vabaduse ka siis, kui keegi teeb tõsiseid pingutusi selle ohustamiseks. Mõtelgem kasvõi kaitseliidule kui omaaegsele hajutatud võrgustikule, mida okupatsioonivõim kartis rohkem kui sõjaväge. Ärgem unustagem, et ka Interneti aluseks olev TCP/IP protokoll loodi üle elama suuri sõjalisi rünnakuid&amp;hellip; Meie ülesanne on rakendada sõjalisel eesmärgil arendatud tehnoloogia rahva ja rahu teenistusse!&lt;/p&gt;
&lt;p&gt;Hajutatus tagab meile süsteemi tõrkekindluse, laiemas mõttes usaldusväärsuse üldse. Hajutatud võim on targem kui tsentraliseeritud võim, nii kinnitavad meile 20. sajandi läbikukkunud katsed viia ellu nn juhitud demokraatiat ja tänapäevased osalusdemokraatia eksperimendid. Hajutatus ei puutu mitte sugugi ainult Internetti, vaid horisontaalsete võrgustiksuhete eelistamine jäigale vertikaalsele käsuliinile on oluline ka pluralistliku ühiskonna toimimiseks.&lt;/p&gt;
&lt;p&gt;Hajutatuse idee on piraadiliikumisele sama oluline nagu oli omal ajal jätkusuutlikkuse idee rohelisele liikumisele.&lt;/p&gt;
&lt;p&gt;Lõppkokkuvõttes poodavad piraadid ikkagi võimu maksimaalset hajutamist ja digitaalse otsedemokraatia printsiipide rakendamist. Võimu süstemaatiline hajutamine on parim võimalus poliitilise tõrkekindluse tagamiseks.&lt;/p&gt;
&lt;h2 id=&#34;kuidas-need-väärtused-üldse-töötama-peaks&#34;&gt;Kuidas need väärtused üldse töötama peaks?&lt;/h2&gt;
&lt;p&gt;Kopimi ja inimväärikus. Avatus ja läbipaistvus. Hajutatus ja usaldusväärsus&amp;hellip; Kas need on nüüd dogmad, mis endale pähe õppida ja mida igal hommikul hardal meelel korrata?&lt;/p&gt;
&lt;p&gt;Absoluutselt mitte. Need väärtused pole naljapärast esitatud generatiivsete paaridena. Need ei tohi olla lõplikud, need peavad olema rikkalikud ja ülevoolavad. Need on mõeldud loovate varasalvedena, et luua juurde uusi väärtusi ning lõpuks iseennast tühistada. Samamoodi nagu läheb kunagi kõigi väärtustega, mis alguses läbi pingutuste omaks võetakse ning lõpuks iseenesestmõistetavaks saavad.&lt;/p&gt;
&lt;p&gt;Mida me saame neist väärtuspaaridest geneda? Äkki on õige sõnastus hoopis rohujuuretasand—avalikustamine—hajutatus? Või kopimi—avatus—lollikindlus? Äkki tuletame nendest hoopis võrgupoliitika põhiprintsiibid? Kuidas oleks näiteks nelikuga võrguneutraalsus—krüptograafia—hajutatus—vaba tarkvara? Mis seos on hajutatusel/tõrkekindlusel/usaldusväärsusel neoliberalistide tõhususe/efektiivsusega? Kuidas oleks, kui püüaks määratleda jätkusuutlikkuse ja taastevõimelisuse erinevuse? Kumb neist on oluline ühiskonna kui süsteemi jaoks, kumb looduse kui süsteemi jaoks? Kas digitaalsete süsteemide head omadused jäljendavad looduses kehtivaid printsiipe? Äkki tuleneb piraadipoliitika alusväärtustest ka täiesti uus lähenemine keskkonnakaitsele?&lt;/p&gt;
&lt;p&gt;Väärtuste mõte ongi tekitada küsimusi, tõlgendusi — ja tihendada tähendust. Poliitikal on mõte siis, kui ta loob uusi perspektiive ja viib meid edasi. Piraadid loovad poliitikat, mille alused pole veel end ammendanud. Piraadipoliitika alles kogub tuure ja seab end valmis oma tõusuks, tähelennuks ja paratamatuks languseks igapäevasusse. Ja meil on sellega tõsi taga!&lt;/p&gt;
&lt;p&gt;&lt;em&gt;Piraadipartei põhiväärtused kinnitati liikmete üldkoosolekul 15.06.2013.&lt;/em&gt;&lt;/p&gt;
</description>
    </item>
    
    <item>
      <title>Euroopa Parlamendi valimisprogramm 2014</title>
      <link>/docs/europrogramm-2014/</link>
      <pubDate>Thu, 24 Apr 2014 17:52:00 +0000</pubDate>
      <guid>/docs/europrogramm-2014/</guid>
      <description>&lt;h2 id=&#34;preambul&#34;&gt;Preambul&lt;/h2&gt;
&lt;p&gt;Euroopa Liit kui rahvusteülene institutsioon on tänapäeval pigem selle liikmesriikide kui kodanike projekt.&lt;/p&gt;
&lt;p&gt;PIRAADID usuvad, et Euroopa peaks olema korraldatud nii kõigi Euroopa kodanike ühishuvist kui ka liikmesriikide huvidest lähtuvalt.&lt;/p&gt;
&lt;p&gt;PIRAADID üle Euroopa Liidu on siinse valimisprogrammi heaks kiitnud ning võtnud ühiseks eesmärgiks viia ellu oma ettekujutus tuleviku Euroopa Liidust.&lt;/p&gt;
&lt;p&gt;Demokraatia defitsiit Euroopa Liidu siseselt on püsinud liidu loomisest alates ja lõimimisprotsessi raames pole selle vähendamisele piisavalt rõhku pandud.&lt;/p&gt;
&lt;p&gt;Oluline eesmärk kõigi PIRAATIDE jaoks on demokraatliku vundamendi loomine ELis. Selle eesmärgi saavutamiseks on väga oluline tagada poliitiliste protsesside kodanikusõbralikkus. Koos peame toetama Euroopa ühise kultuuri-, poliit- ja ühiskonnaruumi arengut ning kaitsma liidus leiduvaid rikkalikke ja mitmekesiseid põliskultuure.&lt;/p&gt;
&lt;p&gt;Euroopa Liit peab tegutsema enda deklareeritud lähimuspõhimõtte kõrgusel. Otsuseid ei peaks tegema liidu tasemel, kui nende jaoks on paremad lahendused riiklikul või kohalikul tasandil. Võrdne ja mugav ligipääs sidevahenditele ning veelgi laiemalt &amp;mdash; informeeritud kodanikkond &amp;mdash; on õiguspärase demokraatliku otsustusprotsessi põhitingimused. Euroopa tasemel poliitilistele otsustele peab eelnema üleeuroopaline debatt, milles on igaühel võimalik kohasel viisil osaleda.&lt;/p&gt;
&lt;p&gt;PIRAADID on veendunud, et kõigil inimestel on õigus võrdsele ja õiglasele kohtlemisele. Vähemuste õiguste austamine on oluline aluspõhimõte ühiskonnakorralduseks. Me seisame vastu diskrimineerimise igale ilmingule ja vastandume liikumistele, mille tegevus eirab inimõigusi.&lt;/p&gt;
&lt;p&gt;Internet kui suhtlusvahend pakub tohutuid võimalusi poliitiliseks arenguks, aidates lõpetada ülalt alla suunatud ühepoolse suhtluse kodanikega. Seetõttu kaitsevad PIRAADID veendunud järjekindlusega internetivabadusi nii Euroopas kui globaalselt.&lt;/p&gt;
&lt;h2 id=&#34;1-kodanike-osalus-ja-avatud-valitsemine&#34;&gt;1. Kodanike osalus ja avatud valitsemine&lt;/h2&gt;
&lt;h3 id=&#34;demokraatia-lisapakett-euroopale&#34;&gt;Demokraatia lisapakett Euroopale&lt;/h3&gt;
&lt;p&gt;Piraadid nõuavad uue Euroopa Liidu aluslepingu loomist, mis selgitaks ja asendaks olemasolevaid leppeid ja rõhuks demokraatliku reformi vajadusele liidu siseselt. Sellise lepingu eeltingumus on, et see kiidetakse heaks liidu kodanike referendumil.&lt;/p&gt;
&lt;p&gt;ELi õigusloomeprotsessis domineerib praegu Euroopa Parlamendi kui seadusandliku võimu asemel Euroopa Komisjon kui täidesaatev võim. PIRAADID taotlevad võimutasakaalu korrigeerimist Euroopa institutsioonides, et soosida rohkem seadusandlikku võimu.&lt;/p&gt;
&lt;h3 id=&#34;poliitikas-osalemist-piiravate-ebaõiglaste-takistuste-kaotamine&#34;&gt;Poliitikas osalemist piiravate ebaõiglaste takistuste kaotamine&lt;/h3&gt;
&lt;p&gt;PIRAADID tahavad, et kodanikel oleks palju vahetum ja laiem mõju poliitilistes debattides ja otsustamisprotsessis, seda nii individuaalselt kui kollektiivselt. Seetõttu nõuame, et kaotataks õigustamatud piirangud uute parteide osalemiselt valimistel, näiteks ebaproportsionaalselt suur kautsjon kandideerimiseks või kohustus koguda ülemäära koormaval hulgal allkirju.&lt;/p&gt;
&lt;h2 id=&#34;2-läbipaistvus&#34;&gt;2. Läbipaistvus&lt;/h2&gt;
&lt;h3 id=&#34;poliitikat-mõjutavate-huvigruppide-deklareerimine&#34;&gt;Poliitikat mõjutavate huvigruppide deklareerimine&lt;/h3&gt;
&lt;p&gt;PIRAADID nõuavad, et demokraatliku osalusprotsessi kaitseks ja otsustusaluste läbipaistvuse tagamiseks avalikustataks huvigruppide ja lobistide mõjutavad rollid poliitilistes otsustes.&lt;/p&gt;
&lt;h3 id=&#34;seaduslik-kaitse-vilepuhujatele&#34;&gt;Seaduslik kaitse vilepuhujatele&lt;/h3&gt;
&lt;p&gt;PIRAADID toetavad üldist ja läbitöötatud seadusandlust isikute („vilepuhujate”) kaitseks, kes toovad päevavalgele avalikkuse huvisfääri kuuluvaid juhtumeid, nagu korruptsioonijuhud, siseringitehingud ja eksimused eetikapõhimõtete või inimõiguste vastu.&lt;/p&gt;
&lt;h3 id=&#34;läbipaistvus-avalikus-sektoris&#34;&gt;Läbipaistvus avalikus sektoris&lt;/h3&gt;
&lt;p&gt;Avaliku sektori ja avalikes ülesannetes tegutsevate eraõiguslike üksuste tegutsemine peab olema läbipaistev. PIRAADID usuvad, et kodanike üks põhiõigusi on ilma täiendavaid põhjendusi toomata uurida mistahes lepinguid või finantshüvesid, mis on seotud avaliku sektori või valitsusasutuste projektide ja pakutavate teenustega.&lt;/p&gt;
&lt;h2 id=&#34;3-eraelu-puutumatuse-ja-kodanikuõiguste-tagamine&#34;&gt;3. Eraelu puutumatuse ja kodanikuõiguste tagamine&lt;/h2&gt;
&lt;h3 id=&#34;31-andmekaitse-ja-jälitustegevus&#34;&gt;3.1 Andmekaitse ja jälitustegevus&lt;/h3&gt;
&lt;h4 id=&#34;turvalisus-vabaduses&#34;&gt;Turvalisus vabaduses&lt;/h4&gt;
&lt;p&gt;PIRAATIDE peamine siht on tagada ning laiendada kodanike põhiõigusi ja vabadusi.&lt;/p&gt;
&lt;p&gt;Ebaseaduslike ja ulatuslike jälitusmeetmete rakendamisega terrorismi või muude ohtudega võitlemiseks panevad kohalikud ja välismaised valitsusasutused kodanikud ohtliku ja tugeva surve alla. Siin on vaja viivitamatult leida õige tasakaal ja anda meile tagasi meie eraelu puutumatus.&lt;/p&gt;
&lt;h4 id=&#34;eraelu-puutumatuse-tagamine-igaühele&#34;&gt;Eraelu puutumatuse tagamine igaühele&lt;/h4&gt;
&lt;p&gt;Euroopa võib uhkustada muljetavaldava ajalooga kodanike põhiõiguste ja kaaskodanike vabaduste eest võitlemise vallas.&lt;/p&gt;
&lt;p&gt;Meie vabaduste ja õiguste säilitamiseks ning toimiva õiguskaitse tagamiseks nõuavad PIRAADID, et andmete kogumist ning seiret rakendataks ainult kohtu loa alusel ja järelvalve all ning ainuüksi neile isikutele, keda kahtlustatakse kuriteos või selle ettevalmistamises.&lt;/p&gt;
&lt;p&gt;Riigi üks oluline kohustus on pakkuda meie vajadustele vastavat kaitset kuritegevuse eest. Peame kindlustama, et seda kohustust täidetakse lähtuvalt mõistlikult läbikaalutud ning tõenduspõhistest julgeolekupoliitika põhimõtetest.&lt;/p&gt;
&lt;p&gt;Me tahame kaotada isikuandmete rutiinse või automatiseeritud ja ilma selgelt määratletud sihtmärgita kogumise, säilitamise ning töötlemise.&lt;/p&gt;
&lt;p&gt;Iga õiguskaitseorganite jälitustegevusele allutatud isikut tuleb võimu kuritarvituste vältimiseks jälitamise asjaoludest õigeaegselt teavitada.&lt;/p&gt;
&lt;h4 id=&#34;euroopa-andmesäilitusdirektiivi-tühistamine&#34;&gt;Euroopa andmesäilitusdirektiivi tühistamine&lt;/h4&gt;
&lt;p&gt;Igaühel peab olema õigus teada, mis põhimõtete alusel kogutakse isikuandmeid, missugune on nende maksimaalne säilitusaeg ning mis reeglistik neile rakendub.&lt;/p&gt;
&lt;p&gt;PIRAADID on mistahes isikuandmete vahendamise vastu nii Euroopa Liidu siseselt kui väljapoole, kui selleks puudub hästi põhjendatud vajadus. See hõlmaks lennuettevõtete reisija- ja makseandmete edastamist kolmandatele riikidele nagu Ameerika Ühendriigid, kavandatud EUROSUR-piirivalvesüsteemi andmeid ning kohalike politseiandmebaaside andmeid. Isikuandmete edastamine toimivat põhiõiguste kaitset mitte tagada suutvatele riikidele peab olema keelatud.&lt;/p&gt;
&lt;p&gt;PIRAADID lükkavad tagasi seire- ja aruandlusseadmete nagu näiteks „nutiarvestid” sundusliku kasutuselevõtmise.&lt;/p&gt;
&lt;p&gt;PIRAADID seavad eesmärgiks kehtestada ranged nõuded tööstuslikult toodetud rakendustele, mis töötlevad automaatselt isikuandmeid või eraelulist teavet (nt juurdepääsu haldussüsteemid). Sellised süsteemid peavad olema avatud lähtekoodi ja dokumentatsiooniga ning sõltumatute osapoolte retsenseeritud.&lt;/p&gt;
&lt;h4 id=&#34;jälgimisvõimekuse-ja--meetmete-süstemaatiline-hindamine&#34;&gt;Jälgimisvõimekuse ja -meetmete süstemaatiline hindamine&lt;/h4&gt;
&lt;h5 id=&#34;lausjälgimise-keelustamine&#34;&gt;Lausjälgimise keelustamine&lt;/h5&gt;
&lt;p&gt;Avalik ruum on täis kaameraid, mis jälgivad inimeste ja sõidukite liikumist, tuvastavad nägusid ja seostavad seda teavet tervikuks, võtmata arvesse võimalikke riiveid eraelu puutumatusele. Statistikast nähtub, et jälgimissüsteemide mõju kuritegevuse taseme vähenemisele on minimaalne ja parimal juhul nihkub kuritegevus jälgimisulatusest väljas olevatele aladele. PIRAADID toetavad ning peavad esmatähtsaks politseitöötajate suunamist jälgmiselt tegelikule patrullimisele avalikus ruumis.&lt;/p&gt;
&lt;h5 id=&#34;elektroonilise-luure-ja-biomeetriliste-andmete-kogumise-keelustamine&#34;&gt;Elektroonilise luure ja biomeetriliste andmete kogumise keelustamine&lt;/h5&gt;
&lt;p&gt;Rutiinne kontroll ei tohi põhjendamatult häirida inimeste eraelu puutumatust. Lükkame tagasi elektrooniliste &amp;ldquo;alasti&amp;rdquo;-skännerite kasutamise inimväärikuse alandamise tõttu, elektronside sisu ja metaandmete kogumise, digiseadmetel leiduvate eraeluliste andmete läbivaatamise ja muud taolised eraellu sekkuvad protseduurid. Oleme vastu süütute inimeste biomeetriliste andmete kogumisele ja säilitamisele keskandmebaasides.&lt;/p&gt;
&lt;h5 id=&#34;uute-jälgimisprogrammide-peatamine&#34;&gt;Uute jälgimisprogrammide peatamine&lt;/h5&gt;
&lt;p&gt;PIRAADID tahavad peatada praegusel ajajärgul toimuvat järk-järguliselt süvenevat kodanikuõiguste lõhustamist. Meie turvalisuse tagamiseks pole vaja uusi meetmeid, sest praegused vahendid on piisavad.&lt;/p&gt;
&lt;p&gt;Iseäranis soovime loobuda:&lt;/p&gt;
&lt;ul&gt;
&lt;li&gt;Euroopa Liidus reisimisel kogutavate elektrooniliste reisijaandmete (PNR) säilitamisest ja edastamisest;&lt;/li&gt;
&lt;li&gt;isikuandmete masstöötlemisest ja algoritmilisest profiilimisest, mis jagab inimesed riskikategooriatesse;&lt;/li&gt;
&lt;li&gt;Euroopa Liidu ja Ameerika Ühendriikide vahelisest isikuandmete edastamist reguleerivast Safe Harbour nime kandvast erikokkuleppest.&lt;/li&gt;
&lt;/ul&gt;
&lt;h5 id=&#34;põhiõiguste-pitser-uutele-ohutusmeetmetele&#34;&gt;Põhiõiguste “pitser” uutele ohutusmeetmetele&lt;/h5&gt;
&lt;p&gt;PIRAADID on seisukohal, et EL Põhiõiguste Amet (FRA) peab hindama süstemaatiliselt kõiki praegusi ja tulevasi julgeolekuprogramme Euroopa Liidus. Kahjulike kõrvalmõjude vältimiseks tuleb Euroopa julgeolekuasutuste tegutsemispõhimõtteid tõenduspõhiselt hinnata ning analüüsida alternatiivseid lahendusi, et kindlustada nende ühilduvus meie põhiõigustega. Me peame tagama, et EL Põhiõiguste Ametil on nende ülesannete täitmiseks asjakohased volitused.&lt;/p&gt;
&lt;p&gt;PIRAADID nõuavad moratooriumi Euroopa Liidu julgeolekuasutuste edasisele sisejulgeoleku nimel meie põhiõigustesse sekkumisele, kuni on läbi viidud põhiõiguste ameti volituste süstemaatiline ümberhindamine.&lt;/p&gt;
&lt;h4 id=&#34;julgeoleku-uuringud-ja-seiretarkvara&#34;&gt;Julgeoleku-uuringud ja seiretarkvara&lt;/h4&gt;
&lt;p&gt;PIRAADID toetavad teadusuuringute rahastamist ELi kaudu, kuid valitsusasutuste vahetu osalus järelevalve ja filtreerimise programmides nagu INDECT ja CleanIT näitab selget kavatsust kasutada neid riikliku rahastuse baasil arendatud tehnoloogiaid viisil, mis muudavad need kodanikuõiguste lõhustamise vahendiks. Seetõttu oleme seisukohal, et EL ei tohi rahastada tehnoloogiaid, mille peamine eesmärk on põhiõiguste piiramine.&lt;/p&gt;
&lt;h4 id=&#34;tugevate-kaitsemehhanismidega-andmekaitse-määrus&#34;&gt;Tugevate kaitsemehhanismidega andmekaitse määrus&lt;/h4&gt;
&lt;p&gt;Kujunev Euroopa Liidu andmekaitsemäärus ei tohi viia andmekaitse nõuete lahtumiseni, vaid peab tugevdama liidu kodanike õigusi kõigis Euroopa Liidu riikides.&lt;/p&gt;
&lt;p&gt;ELis tegutsevad äriühingud peavad alluma tõhusale järelvalvele ja kontrollile, nt Facebook tohi saada Iirimaal andmekaitse eeskirjadest kõrvale hiilida.&lt;/p&gt;
&lt;p&gt;Keeruliste infosüsteemide käitamise kõrvalproduktina tekkinud metaandmed peavad liigituma isikuandmeteks. On vaja luua mehhanism selleks, et oleks võimalik nõuda andmete säilitajatelt välja nimekiri nendest kolmandatest osapooltest, kes pääsevad ligi meie isikuandmetele. See mehhanism peab olema ligipääsetav sarnaselt sellele viisile, mida algselt kasutati nõusoleku küsimiseks isikuandmete kasutamiseks. Isegi siis, kui nõusolek isikuandmete edastamiseks on antud, peab edasiandmise tehingust mõjutatud isikule tagama ligipääsu ülevaatele andmetest, mis on esitatud kolmandatele osapooltele.&lt;/p&gt;
&lt;p&gt;Isikuandmete kasutamine kaubanduslikul, reklaami ja turu- või avaliku arvamuse uuringu eesmärgil tohib olla lubatud ainult asjaomase isiku aktiivsel ning teadlikul nõusolekul.&lt;/p&gt;
&lt;p&gt;Luureagentuuride vahetu ligipääs Euroopa kodanike ja ettevõtete isikuandmetele ning sidekanalitele Internetis näitab selgelt, et siin on äärmine vajadus sekkumiseks rahvusvahelisel tasemel. PIRAADID tahavad võtta tulevikus tarvitusele meetmed isikuandmete, kodanike eraelu puutumatuse ning vaba ja loova isikliku arengu kaitseks ning välistada võimalused riiklikuks tööstusspionaažiks.&lt;/p&gt;
&lt;h4 id=&#34;valimatu-isikutuvastuse-keelamine-avalikus-ruumis&#34;&gt;Valimatu isikutuvastuse keelamine avalikus ruumis&lt;/h4&gt;
&lt;p&gt;PIRAADID on vastu isikutuvastamise nõudele, mida rakendatakse isikutele, kes ei ole kahtlustatavad kuriteo sooritamises, iseäranis kui need isikud rakendavad oma õigust avaldada meelt või koguneda. Kui igaühte võib meeleavaldusel või oma vaadete väljendamisel sihtmärgina võtta, siis on sõnavabadus ohus.&lt;/p&gt;
&lt;h3 id=&#34;32-pagulaspoliitika&#34;&gt;3.2 Pagulaspoliitika&lt;/h3&gt;
&lt;p&gt;Euroopa arusaam asüülist ja põgenikest peab lähtuma inimõiguste tunnustamisest ning alluma täielikult Genfi pagulasseisundi konventsioonile ja ÜRO lapse õiguste konventsioonile.&lt;/p&gt;
&lt;p&gt;ELi naabruspoliitika ja ELi arengupoliitika peab olema suunatud elutingimuste kestvale parandamisele ja keskenduma inimõiguste edendamisele kõigis partnerriikides ja -regioonides. Mõistame hukka kõik püüded seada Euroopas sisse repressiivset jälgimis- ja kontrolliaparaati.&lt;/p&gt;
&lt;h2 id=&#34;4-koopiaõigus&#34;&gt;4. Koopiaõigus&lt;/h2&gt;
&lt;p&gt;PIRAADID seisavad õiglase ja tasakaalustatud autoriõiguse seaduse eest, mis esindab ühiskonna kui terviku huve.&lt;/p&gt;
&lt;p&gt;Me püüdleme infomonopolide kaotamise poole. Euroopa Liit on tulnud vastu reale nõudmistele kehtestada infomonopolid, mis on väidetavalt kujundatud toetama loovisikuid ja leiutajaid, et nad võiks luua rohkem teoseid. Tegelikkuses saavad aga monopolidest kasu ainult suurettevõtted, samas kui turg tervikuna on tõrkeseisundis. See turutõrge on nähtav korduvates ähvardustes üksikisikutele ja väike- ning keskmise suurusega ettevõtetele autoriõiguste kaitsega tegelevate organisatsioonide poolt ja orbteoste kadumaminemises ühiskonna jaoks. Meie eesmärk on luua keskkond, milles motivatsioon luua käib käsikäes infovabadusega.&lt;/p&gt;
&lt;p&gt;Info, teadmiste ja kultuuri parem avalik kättesaadavus on ühiskondliku, tehnoloogilise ja majandusliku arengu eeltingimus. Seetõttu nõuavad PIRAADID, et kirjandus- ja kunstiteoste kopimine, säilitamine, kasutamine ja nende kättesaadavuse tagamine ilma ärilise eesmärgita ei peaks olema mitte ainult lubatud, vaid ka seaduse kaitse all ning aktiivselt soositud. Igaüks peab saama nautida ja jagada meie kultuuripärandit kartmata õiguslikke sanktsioone või allutamist tsensuurile.&lt;/p&gt;
&lt;p&gt;Koopiaõiguse poolt tagatud äriline monopol tuleks ennistada mõistlikule ajaperioodile. Tuletatud teosed peavad olema alati lubatud, välja arvatud seaduses loetletud väga spetsiifilistel erandjuhtudel, mille puhul tõlgendusruum oleks minimaalne.&lt;/p&gt;
&lt;p&gt;Internet kui vahend ei tohiks tunnistada piire. PIRAADID on seisukohal, et rahvusriikide piiridest lähtuvad kunstlikud piirid kultuuritoodete levitamisele on takistus Euroopa siseturule, ning nõuavad nende barjääride kaotamist. On tarvis arusaamise muutust mittemateriaalsete toodete ning nendega seotud jõustamispraktikate vallas.&lt;/p&gt;
&lt;p&gt;Täiendavaid monopole kultuuri ja info sfääris tuleb vältida. Seadus peab sedastama, et riik võib lubada või võimaldada monopoolseid õigusi mittemateriaalsetele toodetele vaid siis, kui need monopolid on avalikes huvides. Mistahes monopoolne õigus peab olema ajaliselt piiratud, selle kestust ega ulatust ei tohi kasvatada retrospektiivselt.&lt;/p&gt;
&lt;p&gt;Ühisvara nagu vaba tarkvara, vabakultuuri produktid, avatud patendivaramud ja vabad ning avatud haridusmaterjalid peavad olema seaduse kaitse all ning riiklikult edendatud.&lt;/p&gt;
&lt;p&gt;Üha enam digitaalses ruumis aset leidvat ühiskondlikku elu ei tohi piirata mittemateriaalsetele toodetele kehtestatud monopoolsed õigused. “Õiglase kasutamise” reeglistiku sisseviimine tagab, et inimeste omavahelist sotsiaalset lävimist ei muudeta põhjendamatult vaevarikkaks.&lt;/p&gt;
&lt;p&gt;Euroopa autorite esindusorganisatsioonid peavad tagama oma struktuuride läbipaistvuse ja üldarusaadavuse, õiglased osalemistingimused liikmetele ning senisest õiglasemad lepingud loovisikutele.&lt;/p&gt;
&lt;h2 id=&#34;5-vaba-tarkvara-vabakultuur-ja-vabad-teadmised&#34;&gt;5. Vaba tarkvara, vabakultuur ja vabad teadmised&lt;/h2&gt;
&lt;h3 id=&#34;vaba-tarkvara&#34;&gt;Vaba tarkvara&lt;/h3&gt;
&lt;p&gt;PIRAADID toetavad sellise tarkvara arendamise soosimist, mida igaüks saab kasutada, analüüsida, levitada ja täiendada. Vaba ja avatud lähtekoodiga tarkvara on hädavajalik tagamaks kasutajatele kontrolli nende endi tehniliste süsteemide üle ning annab märkimisväärse tõuke ka kõigi ülejäänud kasutajate autonoomia ja privaatsuse tugevdamiseks.&lt;/p&gt;
&lt;h3 id=&#34;vaba-tarkvara-kohustuslik-kasutuselevõtt-avalikes-asutustes&#34;&gt;Vaba tarkvara kohustuslik kasutuselevõtt avalikes asutustes&lt;/h3&gt;
&lt;p&gt;PIRAADID leiavad, et kodanike andmeid tuleb töödelda, hallata ja turvata, kasutades vabavaralisi vahendeid, kus vähegi võimalik. Omanduslikku tarkvara võib kasutada juhul, kui vaba tarkvara pole vastava eesmärgi jaoks võimalik tõhusalt kasutada või luua.&lt;/p&gt;
&lt;p&gt;Vaba tarkvara kasutamine vähendab halduskulusid, edendab kohapealset võimekust pakkuda tehnilist tuge ning kasvatab võimekust tuvastada pahatahtlikku koodi. Me suuname avaliku sektori üleminekut vaba tarkvara kasutamisele viisil, mis lõpetaks sõltuvuse üksikutest kindlatest tootjatest.&lt;/p&gt;
&lt;h3 id=&#34;vabakultuur&#34;&gt;Vabakultuur&lt;/h3&gt;
&lt;p&gt;Vabakultuur on oluline allikas loovuse ja hariduse edendamiseks ühiskonnas. PIRAADID seavad eesmärgiks kultuurilise mitmekesisuse ja loometegevuse edendamise, et tagada praegusele põlvkonnale ja tulevastele põlvkondadele rikkalik hariduslik ja loominguline keskkond.&lt;/p&gt;
&lt;h3 id=&#34;vaba-ja-avatud-haridus-ning-teadmus&#34;&gt;Vaba ja avatud haridus ning teadmus&lt;/h3&gt;
&lt;p&gt;PIRAADID usuvad, et teadmuse ja info vaba liikumine on infoühiskonna jaoks olemuslik ning seda peab edendama iseäranis haridusvaldkonnas. Haridusasutused peavad üha enam kasutama õpivara, mis on saadaval vabade litsentside alusel ning millele ei rakendu kopimispiirangud.&lt;/p&gt;
&lt;p&gt;Tehnoloogia areng loob uusi võimalusi teadmuse ja õpimudelite jagamiseks ning kujundamiseks arvestamata riigipiire. Nende võimaluste elluviimiseks oleme kohustatud toetama ja arendama vabu ning avatud hariduslikke materjale.&lt;/p&gt;
&lt;p&gt;Haridusliku materjali levitamine vabade litsentside alusel on oluline tingimus kvaliteetse hariduse üleüldise kättesaadavuse tagamiseks nii Euroopa Liidu piirides kui väljaspool.&lt;/p&gt;
&lt;p&gt;PIRAATIDE arvates on meie kultuurilise ja intellektuaalse arengu võtmeks innovatsioon. Me toetame nii eri haridusasutuste õpilaste kui ka üldiselt kodanike teadlikkuse tõstmist õigustest, mis puudutavad info kättesaadavust ja töötlemist, avatud failivorminguid ning vaba ja avatud lähtekoodiga tarkvara.&lt;/p&gt;
&lt;p&gt;PIRAADID toetavad kõigis Euroopa Liidu avalikes raamatukogudes ja arhiivides säilitatud dokumentide digimist ja avaldamist.&lt;/p&gt;
&lt;h3 id=&#34;ühisvara-eelistamine&#34;&gt;Ühisvara eelistamine&lt;/h3&gt;
&lt;p&gt;PIRAADID lubavad töötada selle nimel, et eri kaubanduslepingutesse kirjutataks sisse sätted, mis toetavad avatud failivormingute ning vaba ja avatud lähtekoodiga tarkvara kasutamist ja arendamist ning aitavad saavutada Creative Commons tüüpi litsentsimismudelite mitmepoolset tunnustamist.&lt;/p&gt;
&lt;h2 id=&#34;6-avatud-ligipääs-ja-ava-andmed&#34;&gt;6. Avatud ligipääs ja ava-andmed&lt;/h2&gt;
&lt;h3 id=&#34;avatud-ligipääs&#34;&gt;Avatud ligipääs&lt;/h3&gt;
&lt;p&gt;Kõigi riigi poolt täielikult või osaliselt rahastatud teadusuuringute tulemused tuleb avaldada avatud ligipääsuga teadusajakirjades või muul sellisel viisil, mis teeb need avalikkusele kergesti ja tasuta kättesaadavaks.&lt;/p&gt;
&lt;h3 id=&#34;ava-andmed&#34;&gt;Ava-andmed&lt;/h3&gt;
&lt;p&gt;Kõik avalikuks kasutamiseks loodud andmed peavad nende allikast sõltumata olema üldsusele vabalt kättesaadavad tingimusel, et isikuandmeid ei avaldata ilma asjassepuutuvate isikute loata. Sellised andmed tehakse kättesaadavaks asjakohasel kujul, sh andmetöötluse jaoks sobivas masinloetavas vormingus. Ligipääsu andmetele ei tohi piirata tasude, litsentside, koormavate taotlusprotseduuride või tehniliste meetmetega.&lt;/p&gt;
&lt;p&gt;PIRAADID püüdlevad sellise avaliku teabe seaduse poole Euroopa Liidu tasemel, mis kõrvaldaks infovabadusele barjääre loovad puudused kehtivas regulatsioonis, nt nagu kitsas “dokumendi” määratlus ja ebamõistlikud vaidlustamise tähtajad.&lt;/p&gt;
&lt;h2 id=&#34;patendid&#34;&gt;Patendid&lt;/h2&gt;
&lt;h3 id=&#34;patendid-infoajastul&#34;&gt;Patendid infoajastul&lt;/h3&gt;
&lt;p&gt;Innovatsiooni õhutamise asemel toimivad patendid enamasti hoopis selle pidurdajana. Teadmuse patentimine iseäranis sellistes valdkondades nagu geneetika ja biotehnoloogia – aga samuti tarkvara &amp;ndash; seab meie infoühiskonna tuleviku tõelisse ohtu.&lt;/p&gt;
&lt;p&gt;Monopolid taimedele ja seemnetele ning kulukad õiguslikud vaidlused sageli väheoluliste patentide üle näitavad selgesti, kuidas lõppkokkuvõttes kannatavad nii innovaatorid kui tarbijad. Patendiseadusi tuleb reformida või asendada regulatsiooniga, mis teeb võimalikuks senisest vabamad ja õiglasemad turud, selmet lämmatada innovatsiooni.&lt;/p&gt;
&lt;h3 id=&#34;patentide-tasakaalustamine-ühishüvega&#34;&gt;Patentide tasakaalustamine ühishüvega&lt;/h3&gt;
&lt;p&gt;PIRAADID on seisukohal, et patentimise mõte pole võimaldada suurettevõtetel lämmatada konkurentsi teadmuspõhise ettevõtluse sfääris üha kasvava triviaalsete patentide tulvaga.&lt;/p&gt;
&lt;p&gt;Tahame teha lõpu patentide jätkuvale ja laienevale kuritarvitamisele.&lt;/p&gt;
&lt;h3 id=&#34;patendid-infoühiskonnas&#34;&gt;Patendid infoühiskonnas&lt;/h3&gt;
&lt;p&gt;Infoühiskonnas ei tulene majanduslik edukus mitte pelgalt tehnoloogilistest uuendustest vaid ka teadmuse arengust ja avalikult jagatud infost. Katse reguleerida neid tegureid traditsoonilise patendisüsteemi abil töötab otseselt vastu meie taotlusele muuta vabalt kättesaadavaks teadmised ja kultuur.&lt;/p&gt;
&lt;p&gt;Tuleb välistada selliste “leiutiste” patentimine, mis on triviaalsed, pole olulise tähendusega elik osutuvad arvutiprogrammideks, ärimudeliteks või looduse produktideks. Niisugused patendid takistavad infoühiskonna arengut ning toovad kaasa teadmusliku ühisvara sulgemise eraomandi sfääri. Väikesed ja keskmise suurusega IT-ettevõtted kõikjal Euroopas on tõestuseks tarkvarapatentide ja majandusliku edu vahelise seose puudumisest. Innovatsiooni tuleb vääriliselt tasustada, kuid see ei pea tähendama monopoolsete eelisõiguste jagamist, mis tegelikult hoopis lämmatavad innovatsiooni ja avaldavad negatiivset mõju elutähtsate toodete kättesaadavusele.&lt;/p&gt;
&lt;p&gt;Euroopa Liit, selle liikmesriigid ning teised arenenud tööstusega riigid ei tohi sundida vähemarenenud riike vastu võtma seaduslikke piiranguid, mis töötavad ilmselgelt vastu nende põhilistele vajadustele, tervishoiu- või haridussüsteemile või muudele arenguvõimalustele.&lt;/p&gt;
&lt;h3 id=&#34;patendid-ravimid-ja-tervis&#34;&gt;Patendid, ravimid ja tervis&lt;/h3&gt;
&lt;p&gt;PIRAADID seisavad vastu patendiõiguse levinud kuritarvitustele, nagu näiteks ebaoluliste muudatuste sisseviimine ravimite peagi aegumas olevatesse patentidesse. On vajalik aktiivse sekkumise abil välistada konkurentsile kahjulikud praktikad, näiteks rivaalide kinnimaksmine, mille eesmärk on lükata edasi geneeriliste ravimite turuletulekut.&lt;/p&gt;
&lt;p&gt;Toetame praegusest erinevate innovatsiooni tõukemeetmete sisseseadmist ja rahastamist farmatseutika vallas, et vahetada järk-järgult välja selle valdkonna olemasolevad patendid. Soovime sellega murda otsese seose patendist oodatava kasu ja lõpp-produkti hinna vahel ning tagada ravimite üleüldise kättesaadavuse kõigile.&lt;/p&gt;
&lt;p&gt;Ülikoolid ja uurimisasutused peavad saama viia läbi tervise ja meditsiini valdkonna teadusuuringuid ilma patentide olemasolust tulenevate piiranguteta.&lt;/p&gt;
&lt;h3 id=&#34;intellektuaalomandi-monopolide-rahvusvaheline-reguleerimine&#34;&gt;Intellektuaalomandi monopolide rahvusvaheline reguleerimine&lt;/h3&gt;
&lt;p&gt;PIRAADID püüdlevad intellektuaalomandi õiguste kaubandusaspektide lepingu (TRIPS) täiendavat ülevaatamist, et piirata võimalusi eksklusiivsete õiguste omandamiseks mittemateriaalsetele kaupadele. Seame eesmärgiks samasuguste piirangute sisseseadmise kõigi kaubanduslepingute jaoks, mis püüavad sätestada sarnaseid või veelgi ulatuslikumaid võimalusi patentide ja koopiaõiguse ekspluateerimiseks.&lt;/p&gt;
&lt;h2 id=&#34;8-rahvusvaheline-kaubanduspoliitika&#34;&gt;8. Rahvusvaheline kaubanduspoliitika&lt;/h2&gt;
&lt;h3 id=&#34;81-kaubanduslepete-põhimõtted&#34;&gt;8.1 Kaubanduslepete põhimõtted&lt;/h3&gt;
&lt;p&gt;PIRAADID võtavad eesmärgiks sätestada, et kõigi Euroopa Liidu kaubanduslepete läbirääkimistel oleks tingimuseks järgnevad põhimõtted:&lt;/p&gt;
&lt;ul&gt;
&lt;li&gt;
&lt;p&gt;Euroopa Parlamendi praegusest tugevam osalus;&lt;/p&gt;
&lt;/li&gt;
&lt;li&gt;
&lt;p&gt;Laialdane ligipääs materjalidele ja avalikele koosolekutele;&lt;/p&gt;
&lt;/li&gt;
&lt;li&gt;
&lt;p&gt;Inimese eraelu puutumatuse ja enesemääramisõiguse austamine;&lt;/p&gt;
&lt;/li&gt;
&lt;li&gt;
&lt;p&gt;Väikeste ja keskmise suurusega ettevõtete huvidega arvestamine.&lt;/p&gt;
&lt;/li&gt;
&lt;/ul&gt;
&lt;h4 id=&#34;euroopa-parlamendi-tugevam-osalus&#34;&gt;Euroopa Parlamendi tugevam osalus&lt;/h4&gt;
&lt;p&gt;Kaubanduslepped sisaldavad poliitilisi otsusi, mis on olulise tähtsusega ja mida on samas raske muuta, kui need on kuskil juba ükskord kirja pandud. Seetõttu peab Euroopa Liidu ainuke vahetu demokraatliku mandaadiga otsustuskogu ehk Euroopa Parlament omama kaubanduspoliitikaga tegelemisel Euroopa Komisjoniga võrdseid õigusi.&lt;/p&gt;
&lt;p&gt;Euroopa Parlament peab kaubanduslepete läbirääkimisel osalema Euroopa Komisjoni võrdse partnerina parlamendi rahvusvahelise kaubanduse komisjoni (INTA) kaudu.&lt;/p&gt;
&lt;h4 id=&#34;laialdane-ligipääs-materjalidele-ja-avalikele-koosolekutele&#34;&gt;Laialdane ligipääs materjalidele ja avalikele koosolekutele&lt;/h4&gt;
&lt;p&gt;Kõik kaubanduslepete läbirääkimist puudutavad dokumendid peavad olema kättesaadavad nii Euroopa Parlamendile kui ka avalikkusele. Kõik läbirääkimised ja huvigruppide ärakuulamised peavad toimuma avalikult. Me nõuame, et kõigi läbirääkimiste tulemused, iseäranis huvigruppide ettepanekud, tuleb avaldada täies mahus ja vahetult pärast nende laekumist.&lt;/p&gt;
&lt;h4 id=&#34;inimese-eraelu-puutumatuse-ja-enesemääramisõiguse-austamine&#34;&gt;Inimese eraelu puutumatuse ja enesemääramisõiguse austamine&lt;/h4&gt;
&lt;p&gt;PIRAADID peavad iseenesestmõistetavaks õigust eraelu puutumatusele ning inimese isiklikule enesemääramisele. Seega peab neid õigusi austatama ja edendatama ka kaubanduslepete raames.&lt;/p&gt;
&lt;p&gt;Kuna need põhimõtted rakenduvad kõigile inimestele, siis peab Euroopa Liit tagama, et kaubanduslepped ei lubaks neid rikkuda ka meie kaubanduspartneritel.&lt;/p&gt;
&lt;h4 id=&#34;väikeste-ja-keskmise-suurusega-ettevõtete-huvidega-arvestamine&#34;&gt;Väikeste ja keskmise suurusega ettevõtete huvidega arvestamine&lt;/h4&gt;
&lt;p&gt;Praegu arvestavad kaubanduslepped peamiselt globaalsete ettevõtete huve, samas kui väikesed ja keskmise suurusega ettevõtted saavad neist lepingutest harva kasu ning tõrjutakse sellega turult järjest enam välja. Me võitleme selle nimel, et see muutuks.&lt;/p&gt;
&lt;h2 id=&#34;9-võrgupoliitika&#34;&gt;9. Võrgupoliitika&lt;/h2&gt;
&lt;p&gt;Digitaalne revolutsioon on muutnud sotsiaalseid ja majanduslikke suhteid Euroopas. Vaba ja võrdne ligipääs Internetile on tänapäeval kodanikuühiskonnas osalemise elementaarne tingimus.&lt;/p&gt;
&lt;p&gt;Kodanikel peab olema võimalus ühenduda Internetti anonüümselt.&lt;/p&gt;
&lt;p&gt;PIRAADID soovivad lisada Euroopa põhiõiguste hartasse &amp;ldquo;digitaalse osalemise&amp;rdquo; õiguse.&lt;/p&gt;
&lt;h3 id=&#34;võrguneutraalsus&#34;&gt;Võrguneutraalsus&lt;/h3&gt;
&lt;p&gt;Võrguneutraalsuse põhimõte peab saama Euroopa seaduseks, et tagada tugevad tõukemeetmed investeeringuteks, ausaks konkurentsiks ja kõigi võrdseks kohtlemiseks digitaalses ruumis.&lt;/p&gt;
&lt;p&gt;Igaühel peab olema võimalus pääseda ligi Interneti-ühendusele, mis ei sea sisse piiranguid või eritingimusi kasutatava teenuse või protokolli alusel ega konkureeriva teenusepakkuja teenuste kasutamise tõttu. Võrguliikluse ohjemeetmeid võib lubada vaid erijuhtudel ja neid tohib rakendada ainult selgel ja läbipaistval viisil ning ainuüksi tehnilistel põhjustel.&lt;/p&gt;
&lt;p&gt;Me võtame kriitilise seisukoha iseäranis Euroopa Komisjoni tehtud ettepanekute suhtes (“Kroesi telekomipakett”), mis väldivad teenuspakkujate ja telekomiettevõtete lobitööst mõjutatuna võrguneutraalsuse printsiibi tugevat kodifitseerimist.&lt;/p&gt;
&lt;h3 id=&#34;võrgutaristu-uuendamine&#34;&gt;Võrgutaristu uuendamine&lt;/h3&gt;
&lt;p&gt;PIRAADID toetavad jõuliselt tänapäeva nõudmistele vastava kommunikatsioonitaristu üleeuroopalist arendamist. Meie eesmärk on tagada igaühele Euroopa Liidus üleüldine ligipääs lairibaühendusele.&lt;/p&gt;
&lt;p&gt;Võrgustike täiendamise ja kaasajastamise juures tuleb vältida monopoli taristu üle.&lt;/p&gt;
&lt;p&gt;&lt;em&gt;Euroopa piraatide ühise valimisprogrammiga kandideeris Eestist europarlamenti vileandja Silver Meikar, kes sai piraatide toetusel valimistel 6018 häält, mis oli 1,8 protsenti valijatest.&lt;/em&gt;&lt;/p&gt;
</description>
    </item>
    
    <item>
      <title>Uus juhatus seab eesmärgiks laienemise</title>
      <link>/blog/uus-juhatus-2019/</link>
      <pubDate>Mon, 18 Nov 2019 00:00:00 +0000</pubDate>
      <guid>/blog/uus-juhatus-2019/</guid>
      <description>&lt;p&gt;&lt;strong&gt;Piraadiliikumise järjekordne tõus Euroopas on teinud vajalikuks uuendada ka Eesti Piraadipartei juhatust. Möödunud laupäeval valitud juhatus on juba asunud parandama varasemate juhatuste vigu ning lubab kriitikutele vastu tulles korraldada lähikuudel uue üldkoosoleku, et leida kõigile tõstatatud probleemidele lahendused ning teha vajalikud otsused.&lt;/strong&gt;&lt;/p&gt;
&lt;p&gt;Laupäevase üldkoosolekuga sai ilmseks hulk probleeme — kuna umbkaudu 10% liikmete meiliaadressid on muutunud, siis ei saanud kõik soovijad hoolimata täiendavast Facebooki-teavitusest piisavalt varakult teada koosoleku toimumisest. Ka oli probleeme mõnede liikmete volituste vormistamisega, lisaks oli rõhuasetus füüsilisel osalusel ning kõik see seadis koosolekule omad piirid.&lt;/p&gt;
&lt;p&gt;Seetõttu plaanime järgmise koosoleku pidada just rõhuasetusega digiosalusele ning teha osalemise soovijatele võimalikult lihtsaks. Lähtume &lt;a href=&#34;https://piraadipartei.ee/docs/p6hikiri/&#34;&gt;Piraadipartei põhikirja&lt;/a&gt; punktidest 4.4.1 ja 5.2.1, mis lubavad üldkoosolekut korraldada elektroonselt ning kohustavad juhatust viima ellu e-keskkonnas vastu võetud otsused. Seetõttu kutsume soovijaid lisama päevakorda &lt;a href=&#34;https://pad.parley.be/p/yldkoosolek-p3evakord&#34;&gt;arutamist ja otsustamist vajavaid küsimusi soovitavalt kohe praegu&lt;/a&gt;, et kõik ettepanekud jõuaks avalikkuse ette ning saaks juba enne koosolekut vähemalt korra läbi arutatud.&lt;/p&gt;
&lt;p&gt;Oleme ka juba uuendanud liikmeks astumise liidest, et kellelegi ei jääks segaseks, kuidas tagada endale koosolekul hääleõigus. Liikmeks astumiseks tuleb täita veebivorm, mille saab otse brauseris digiallkirjatada:&lt;/p&gt;
&lt;ul&gt;
&lt;li&gt;&lt;a href=&#34;https://piraadipartei.ee/#liitu&#34;&gt;https://piraadipartei.ee/#liitu&lt;/a&gt;&lt;/li&gt;
&lt;/ul&gt;
&lt;p&gt;Kuna meie rottidest puretud e-riik pole siiani suutnud luua õigusraamistikku ametlike koosolekute korraldamiseks Internetis, siis lahendame selle puudujäägi digitaalsete volitustega. Selgituseks neile, kes pole varem meie elektroonilistel koosolekutel osalenud — sisuliselt tähendab see, et iga kaugosaleja volitab ühte koosoleku füüsilise toimumise kohas olevat osalejat enda eest hääletama ning annab talle iga hääletuse jaoks jooksvalt juhiseid.&lt;/p&gt;
&lt;p&gt;Valitud juhatus pole veel oma sisemist töökorraldust kokku leppinud, aga eri linnades ja riikides paiknedes hakkame tõenäoliselt Piraadipartei asju arutama ning otsustama videokõnede vormis. Neid plaanime teha avalikult.&lt;/p&gt;













&lt;figure&gt;


  &lt;a data-fancybox=&#34;&#34; href=&#34;/files/3rakiri-juhatus-2019-november.png&#34; data-caption=&#34;Ärakiri nr 3482306 kohturegistri muutmiskande tulemusest&#34;&gt;
&lt;img src=&#34;/files/3rakiri-juhatus-2019-november.png&#34; alt=&#34;&#34; &gt;&lt;/a&gt;


  
  
  &lt;figcaption&gt;
    Ärakiri nr 3482306 kohturegistri muutmiskande tulemusest
  &lt;/figcaption&gt;


&lt;/figure&gt;

&lt;p&gt;Siiski ei pea möödunud laupäeval valitud kolm juhatuse liiget end selleks rakendiks, kes ainuisikuliselt järgmise aasta jooksul piraadilaeva sadamast sadamasse lootsib. Vastupidi, meie eesmärk on kaasata liikumisse ja ka juhatusse täiendavaid jõude ning me võtame seda eesmärki tõsiselt. Ideaalis võiks juhatus koosneda umbkaudu tosinast aktiivsest piraadist, kellest igaüks vastutab mõne endale olulise valdkonna eest. Kas suudame aasta jooksul niivõrd esindusliku piraadinõukogu kokku panna, seda näitab aeg.&lt;/p&gt;
&lt;p&gt;Kindel on aga see, et oluliselt tugevneb Piraadipartei ametlik koostöö Euroopa kolleegidega. Gamithra Marga on lisaks oma rollile Islandi Piraadiparteis ka valitud Euroopa Piraadipartei juhatusse ning 2019. aasta valimiste järel on Euroopa Parlamendi liikmeks varasema ühe asemel tervelt neli piraati. Ka on piraadid Islandi, Luksemburgi ja Tšehhi parlamentides, rääkimata madalama taseme esinduskogudest eri riikides, sh meie põhjanaabrite juures Helsingi ja Jyväskyla linnavolikogdes.&lt;/p&gt;
&lt;p&gt;Piraadiliikumine on võtmas Euroopas üha olulisemat rolli. Kuigi võib jääda mulje, et Internet ja üldse digitehnoloogia on nüüdseks juba aastaid osa harjumuspärasest igapäevast, siis tegelikult on selle jõudmine eri eluvaldkondadesse ning ühiskonnagruppidesse tekitamas üha uusi ja uusi probleeme. Ühiskonna suutmatus saada hakkama infosfääri polariseerumisega ning üha teravnevate konfliktidega sotsmeedias on ilmselt selle käegakatsutavaim näide.&lt;/p&gt;
&lt;p&gt;Piraatidel on digitaalsete ökosüsteemide haldamisega aastakümnete pikkune kogemus ning lahendused, mis ei sisalda Interneti tsenseerimist ja kogu infosfääri riigi või eraettevõtete eestkoste alla võtmist. Selle kogemuse tahame teiega koos konverteerida poliitiliseks kapitaliks, et selle abil kujundada e-riigina tuntud Eesti tõeliselt &lt;a href=&#34;https://piraadipartei.ee/blog/riigikogu-programm-2019/&#34;&gt;vabaks ja kultuurseks infoühiskonnaks&lt;/a&gt;. Piraadid tagavad kodanikele nende digiõigused, mitmekesised netikogukonnad loovad ja õitsevad — ning jäme ots riigiasjade otsustamisel pole mitte bürokraatide, vaid digikodanike endi käes.&lt;/p&gt;
</description>
    </item>
    
    <item>
      <title>Vaba ja avatud infoühiskond</title>
      <link>/blog/riigikogu-programm-2019/</link>
      <pubDate>Fri, 01 Feb 2019 00:00:00 +0000</pubDate>
      <guid>/blog/riigikogu-programm-2019/</guid>
      <description>&lt;p&gt;&lt;strong&gt;Eesti infoühiskonna edu tulenes algselt 90ndate piiranguteta olukorrast, mis võimaldas võtta kasutusele uue tehnoloogia veel euroopalikke väärtusi järgimata &amp;ndash; tarkvara piraatisid nii riigiastused kui eraettevõtted, isikuandmetega võis hangeldada suuremaid sanktsioone kartmata.&lt;/strong&gt;&lt;/p&gt;
&lt;p&gt;Mis tõi meid siia, ei vii edasi &amp;ndash; järgmise põlvkonna areng ei põhine mitte põhimõtete ja reeglite puudumisel, vaid infoühiskonna edasiviivate kontseptsioonide mõistmisel ja kasutuselevõtmisel. Nii on kilbil uudsed väärtused nagu avatus ja privaatsus, uuendamist vajab autoriõigus ja see, kuidas teeme tööd ning saame tasu. Digikeskkond laieneb ja tungib meie tavapärasesse tegelikkusse, samas on digitaristu omadused meie jaoks praegu veel uudsed ning ajavad meid segadusse. Selles programmis vaatame maailmale bittide ja baitide poolelt ning pakume lahendusi, mis on end digitaalsetes ökosüsteemides tõestanud.&lt;/p&gt;
&lt;h2 id=&#34;otsedemokraatia&#34;&gt;Otsedemokraatia&lt;/h2&gt;
&lt;p&gt;Elanikkonna sisuline kaasatus poliitilistesse otsustesse ka valimistevahelisel ajal tagab omanikutunde riigis ja vähendab võõrandumist võimust. Alustame otsedemokraatia järkjärgulist juurutamist üksikküsimuste otsustamisel ning rakendame seda ka siduvate rahvahääletuste ja digidemokraatia vahenditena parlamentaarse protsessi laiendusena. Kuigi digitehnoloogia kasutamine rahvahääletustel aitab säästa keskkonda ja hoida kokku kulusid, siis võimalus osaleda digivahendeid kasutamata peab säilima nii turvakaalutlustel kui ka kõigi ühiskonnagruppide hääle arvestamiseks. Demokraatia uuendamisel peame silmas võimalikult suure hulga inimeste ja maailmavaateliste rühmituste hääle vahetut esindatust poliitilises protsessis ning seisame vastu tagasiminekule majoritaarstele mudelitele.&lt;/p&gt;
&lt;h2 id=&#34;sõnavabadus&#34;&gt;Sõnavabadus&lt;/h2&gt;
&lt;p&gt;Sisuka avaliku debati ja informeeritud otsuste tingimuseks on ühine aruteluruum, milles on kõigil soovijatel võimalik elementaarseid tingimusi täites sõna ja toimuvast osa saada. Hoiame miinimumis riigipoolse tsensuuri ning vähendame infoühiskonna meediamonopolide jt eraettevõtete tsensuuri, soosides avatud meediaplatvorme. Selleks kujundame rahvusringhäälingu tänapäevaseks avatud meediaplatvormiks, mis mitte ainult ei loo kvaliteetset sisu vabaks kasutuseks ja taaskasutuseks infoühiskonna vahenditega, vaid töötab ajakirjandusliku sidesõlmena, pakkudes kodanikele võimalust ise kujundada oma infovoogusid ning saada filtrimulli asemel osa arvamuste paljususest. Üksikisikule peab jääma võimalus saada sõna end eelnevalt identifitseerimata ning vähemusgruppidele peab kaitseabinõuna tsensuuri vastu jääma jätkuvalt saadavale pseudonüümsus. Digikeskkonnas ahistamise ja vaenu õhutamise vastase meetmena toetame võimaluste loomist, et selle taga olevad isikud kindlaks teha, kuid keeldume tsensuuri delegeerimisest eraettevõtetele.&lt;/p&gt;
&lt;h2 id=&#34;isikuandmed-ja-privaatsus&#34;&gt;Isikuandmed ja privaatsus&lt;/h2&gt;
&lt;p&gt;Südametunnistuse vabadus ja sõltumatus välisest survest on üksikisiku iseseisvate otsuste kujunemise ja nende arengu tagatis demokraatlikus ühiskonnas. Kuna digikeskkonnas on isikliku sfääri puutumatus iseäranis ohustatud, siis seisame selle eest, et riik ja ettevõtted koguks isikuandmeid ainult niipalju, kui see on hädavajalik, ning üksikisikul oleks automaatne ligipääs kõigile oma andmetele. Alustame digiõiguste eest seismist sellest, et tühistame Interneti sideseansside metaandmete ebamõistlikult laialdase säilitamise nõude ning kindlustame, et e-riik ei ohverdaks riigiteenuste digikeskkonda toomisel ja infosüsteemide ehitamisel infoühiskonna olulisi kodanikuõigusi. Toetame digivahendite kasutuselevõttu ja innovatsiooni, kuid tagame, et see ei silluta teed lausjälgimise digidüstoopiale. Seisame ajakirjanduse õiguse eest allikakaitseks ning tagame vilepuhujatele õiguskaitse.&lt;/p&gt;
&lt;h2 id=&#34;avaandmed-ja-infovabadus&#34;&gt;Avaandmed ja infovabadus&lt;/h2&gt;
&lt;p&gt;Informatsiooni laialdane ja piiranguteta kättesaadavus aitab kaasa ühiskonna arengule. Õiguse olla aktiivne informatsiooni töötleja tagavad avatud infosüsteemid, milles talletatud andmeid saavad kodanikud ja sõltumatud eksperdid analüüsida ning teha otsusi meie tegelike väljakutsete kohta, puudutagu need siis metsade olukorda või põlevkivienergeetikast tulenevaid kahjusid. Teeme suuremate riigiasutuste jaoks kohustuslikuks avaandmete avaldamise eest vastutaja ametikoha, kelle ülesanne on tagada juurdepääsupiiranguta andmekogude avaldamine kooskõlas avaliku teabe seaduse nõuetega. Viime ellu teadusagentuuri avatud teaduse poliitikaettepanekud ning koostame kavad muude valdkondade andmekogude avamiseks. Rakendame andmeteaduse vahendeid riigivalitsemist puudutavate otsuste kujundamisel ning julgustame avatud andmeliideste loomist erasektoris.&lt;/p&gt;
&lt;h2 id=&#34;teadmusühiskond&#34;&gt;Teadmusühiskond&lt;/h2&gt;
&lt;p&gt;Digivahendite kasutuselevõtt on oluliselt kiirendanud ühiskondlikke protsesse, see on põhjustanud ning põhjustab ka edaspidi olulisi muutusi tööelus ja hariduse omandamisel. Et kohanemine kiirenevate muutustega oleks sujuvam, tuleb koostada hariduslikud materjalid, mida saab vabalt kasutada ümberõppe ning eneseharimise eesmärgil. Kujundame välja õiguskeskkonna ning institutsionaalsed motivaatorid kultuuripärandi ulatuslikuks digiteerimiseks ja avalikult kättesaadavaks tegemiseks. Toetame infoühiskonnaga kaasnevate muutustega seotud ümberõpet ning algatame sotsiaalse turvalisuse tagava kodanikupalga pilootprojekti. Pöörame riikliku strateegia &amp;ldquo;Säästev Eesti 21&amp;rdquo; sisulisele täitmisele, võttes aluseks selle sünteestsenaariumi &amp;ldquo;Eesti kui teadmusühiskond&amp;rdquo;.&lt;/p&gt;
&lt;h2 id=&#34;vaba-internet&#34;&gt;Vaba Internet&lt;/h2&gt;
&lt;p&gt;Internet on oma kõikehõlmavuses, mitmekesisuses ja keerukuses looduskeskkonnaga võrreldav digitaalne ökosüsteem. Nagu looduslike ökosüsteemide puhul on oluline jätkusuutlikkus ja kättesaadavus kõigile ühiskonna liikmetele, peab ka Internet säilitama oma avatuse ja hajutatuse ning selle funktsioonid peavad olema katastroofide korral taastatavad. Tagame võrgutaristu ja riiklike teenuste vastavuse Interneti ökosüsteemi avatud standarditele ja toetame üleilmse võrgutaristu haldamist sõltumatute sidusrühmade poolt riikidevaheliste mitmepoolsete kokkulepete alusel. Seame esiplaanile Interneti kasutajate õigused ning tagame, et nende võimalusi ühenduda Internetti ei piirata tehnilistel ega muudel põhjustel ning digiõigused on kaitstud ka tehnoloogiliste innovatsioonide nagu tehisintellekt, värkvõrk jmt tingimustes. Interneti teenusepakkujaid ei tohi sundida tegema õigusorganite tööd ning otsustama sisu tsenseerimise või filtreerimise üle.&lt;/p&gt;
&lt;h2 id=&#34;autoriõigus&#34;&gt;Autoriõigus&lt;/h2&gt;
&lt;p&gt;Digikeskkonnas virtuaalselt kehtiva intellektuaalse omandi õiguse eesmärk on soodustada loometegevust ning aidata kaasa teaduse ja kultuuri arengule. Toetame kultuurilist mitmekesisust soosivat autoriõigust, mis ei piira publiku võimalusi loominguga suhestumiseks ning annab võimaluse ka alustavatele loomeisikutele. Kaitseme ning tugevdame seadusega lubatud autoriõiguse erandeid haridusele, andmetele, faktidele ning soodustame eri valdkondades praktikaid nagu kollektiivne litsentsimine, mis võimaldab publikul ilma täiendavate piiranguteta autoriõigusega kaitstud sisule ligi pääseda. Algatame vähemalt ühe intellektuaalomandi praktikate uuendamise katseprojekti, mis suurendab autoritele makstavaid tasusid ning tasakaalustab osapoolte huve ühiskonna kui terviku vaatepunktist. Tagame, et riigi loodud sisu puhul on alati üheselt mõistetavalt määratletud selle litsents. Riigitoetuste andmisel teadusele ja loometegevusele tuleb eelistada projekte, mis loovad vabade litsentside alusel kättesaadavat sisu. Euroopa tasandil toetame autoriõiguse lihtsustamist ning ühtlustamist, mis vähendaks piiranguid digisisu liikumisele liikmesriikide vahel. Autoriõiguse tagamise eesmärgil ei tohi kasutusele võtta masintsensuuri.&lt;/p&gt;
&lt;h2 id=&#34;kohtu--ja-täitevvõim&#34;&gt;Kohtu- ja täitevvõim&lt;/h2&gt;
&lt;p&gt;Eesti noores õigussüsteemis on kohtuvõimu, täidesaatva võimu ja kodaniku õiguslike garantiide omavaheline tasakaal välja kujunemata ning erineb Euroopas tavaks olevast. Loome parlamendi erikomisjoni, mis vaatab üle õiguspraktika ning viib selle kooskõlla Euroopa õigusruumiga. Võtame vaatluse alla eraelu puutumatuse ja jälitustegevusega seotud probleemid ning teeme isikuandmeid koguvatele asutustele kohustuslikuks regulaarselt avaldada jälitustegevuse statistikat. Vähendame oluliselt koosseisude hulka, mille korral on lubatud jälitustegevus, võimaldame seda üksknes raskete kuritegude korral. Seame sisse põhiõiguste kaitse standardid infosüsteemidele, millel on potentsiaal olla jälitustegevuse või teabehanke vahend. Täiendame kodanike ja kogukondade võimalusi astuda vastu riigi- või eraettevõtetepoolsele kuritarvitustele.&lt;/p&gt;
&lt;h2 id=&#34;küberkaitse-demilitariseerimine&#34;&gt;Küberkaitse demilitariseerimine&lt;/h2&gt;
&lt;p&gt;Kuritegevus digikeskkonnas on tsiviilõiguslik valdkond, mis tuleb hoida eraldi kaitsest/agressioonist riikide ja suurettevõtete vahel. Kuritegevuse tõkestamiseks digikeskkonnas toetame infotehnoloogiakoolitusi kõigile soovijatele, küberkaitse valdkonnas laiendame Kaitseliidu mudelit, kus kaitsevõimekus kujuneb vabatahtlike ning professionaalide koostöös. Seisame vastu Interneti käsitlemisele info- ja kübersõjatandrina, kus on võimalik kodanike põhiõigusi kõrvale jätta. Riik ei tohi kujundada välja võimekust Interneti või kasutajate arvutisüsteemide kontrolli alla võtmiseks. Toetame rahvusvaheline küberrelvastuse vähendamise kokkuleppe vastuvõtmist, millega allakirjutanud võtavad endale kohustuse deklareerida oma küberrelvastus ning avalikustada selle kasutamine.&lt;/p&gt;
&lt;h2 id=&#34;majandus-ja-ettevõtlus&#34;&gt;Majandus ja ettevõtlus&lt;/h2&gt;
&lt;p&gt;Riik toetab teadmismahukat ja tehnoloogilisele innovatsioonile toetuvat ettevõtlust eelkõige soosiva õigusraamistiku ja ettevõtluskeskkonna kujundamisega. Soosime katseprojektide läbiviimist jagamismajanduse, isejuhtivate sõidukite jm vallas, kuid eristame ajutise iseloomuga katseprojektid ning neid võimaldavad tingimused jäävatest muudatustest õigussüsteemi. Eestis prototüübitud mudelid peaksid olema skaleeritavad ning seda peaks õigusraamistiku eksperimentide korral silmas pidama. Eesti võimalus on avatud patendivaramud ja avatud teadmus, mida on otstarbekas arendada Soome lahe lõunakaldal, aga rakendada ka mujal maailmas. Juurutame ettevõtlusandmete süsteemse kogumise ning avaldamise, mis võimaldab majandust täpsemalt modelleerida ja optimeerida ning tagab rakendatud meetmete skaleeritavuse.&lt;/p&gt;
&lt;p&gt;&lt;em&gt;Piraadid kandideerisid Riigikogu valimistel roheliste nimekirjas, sest rohelised nõustusid liitma oma platvormi meie &lt;a href=&#34;https://rohelised.ee/valimisprogramm-2019/#eesti-kui-infouhiskond&#34;&gt;digikodanike õigustele keskenduva infoühiskonna programmi&lt;/a&gt;. Koostasime selle spetsiaalselt Riigikogu valimisteks ning pakkusime seda ka teistele erakondadele. Kuigi koostatud Riigikogu valimisteks 2019 jääb see programm ilmselt aktuaalseks veel vähemalt pooleks tosinaks aastaks.&lt;/em&gt;&lt;/p&gt;
</description>
    </item>
    
    <item>
      <title>Organisatsiooni põhiandmed</title>
      <link>/about/</link>
      <pubDate>Mon, 01 Jan 0001 00:00:00 +0000</pubDate>
      <guid>/about/</guid>
      <description></description>
    </item>
    
    <item>
      <title>Toeta meie tegevust annetusega!</title>
      <link>/donate/</link>
      <pubDate>Mon, 01 Jan 0001 00:00:00 +0000</pubDate>
      <guid>/donate/</guid>
      <description></description>
    </item>
    
  </channel>
</rss>